Trükivead on apsakad, mis saadavad meid paraku ka õigekirjakorrektorite ja internetis kättesaadavate sõnastike ajastul. Mõni neist on lihtne ja väikese kaaluga eksimus, teine võib aga kaasa tuua tõsiseid probleeme ning kulukaid arusaamatusi. Kuidas tülikad trükivead enda tähtsatest tekstidest välja rookida? Esmalt soovitame muidugi tekstitöötlusprogrammides korrektor sisse lülitada. Masin aga kõik ei märka ning ei oska ka kõike parandada. Siis tuleb appi keeletoimetamine.
Keeletoimetamine aitab muuta teksti grammatiliselt korrektseks, ladusaks ja panna paika kirjavahemärgid. Muuhulgas kõrvaldab keeletoimetamine tekstist kantseliidi. Eesti kirjakeel on keerukas, reegleid juba jagub ja need ka muutuvad, seega peaks õppinud keeletoimetaja olema see inimene, kes teksti viimasena enne avaldamist või trükki minekut üle vaatab ning suured ja väikesed konarused ja eksimused kõrvaldab.
Teksti korrektuur ehk keeletoimetamine tähendab teksti viimist vastavusse õigekeelsusnõuetega ja trükivigade parandamist. Trükivead on igasugused tehnilised apsakad, näiteks tühiku puudumine või tähtede vale järjekord. Korrektori ülesanne on niisiis põhiliste keelevigade parandamine.
Põhjalikumat tööd teeb keeletoimetaja, kes lisaks nimetatud toimingutele jälgib teksti loogilist ülesehitust, selgust ja ühemõttelisust, parandab loetavust ja stiilivigu. Tõlgete toimetamise puhul peab keeletoimetaja kontrollima ka alg- ja sihtteksti vastavust ning parandama näiteks tõlkesse sattunud valed arvandmed. Iga kord ei saa usaldada ka originaali, mistõttu peab toimetaja kahtlema kõiges.
MIDA KEELETOIMETAMINE TÄHENDAB?
Üldiselt on toimetades olulised teksti kaks külge: tehniline ja keeleline selgus. Tehniline külg tähendab seda, et rea- ja lõiguvahetused, joondamine, lõigueristus, poolitamine, tühikute asetus jms peavad olema õiged. Keelt korrigeerides jälgitakse järgmisi üksikasju:
· õigekiri:
o kokku- ja lahkukirjutamine,
o algustähe õigekiri,
o numbrid,
o lühendid,
o häälikuõigekiri;
· vormi- ja sõnamoodustus;
· sõnade tähendus;
· loogikavead;
· kirjavahemärgid;
· lauseehitus;
· stiil.