Tere, hea lugeja!
Täna kirjutan natuke meilivestluste kirjavahemärkidest, täpsemalt komadest pöördumises kirja alguses ja lõpus. E-kirjades õigesti pöördumist õpitakse keskkoolis inglise keele tundides, kuid kahjuks ei saa seal omandatud oskusi otse eestikeelsetesse vestlustesse üle kanda.
Eesti keeles tuleb lauses pöördumine (üte) komadega eraldada – lause alguses või lõpus ühelt poolt, keskel mõlemalt.
Näiteks
Jüri, tule eile meile!
Sina, Jüri, hakkad täna maasikaid korjama.
Ikka juhtuvad õnnetused sinuga, Jüri.
Samast põhimõttest tuleb lähtuda ka kirja alustades. Kuna pöördutakse kirja saaja poole, tuleb tema nimi muust tervitusest komaga eraldada. Lause lõpus võib kasutada hüüumärki, kuid punkti ega koma sinna ei panda.
Näiteks
Tere, Mari
Kaunist päeva, lugupeetud Karl Kannike!
Samast ütte põhimõttest tuleb lähtuda ka kirja lõpus, küll veidi teistpidi. Kui soovid saajale head päeva, lisad koma ja siis enda nime, tuleb välja nagu pöörduksid kirja alla lisatud nimega inimese poole ja sooviksid head hoopis iseendale.
Näiteks
̶K̶õ̶i̶k̶e̶ ̶k̶a̶u̶n̶i̶s̶t̶,̶
̶A̶n̶n̶e̶l̶i̶ ̶A̶l̶b̶u̶m̶
Parimate soovidega
Anneli Album
Seega tasub eesti keele reegleid meeles pidada ka meilivahetuses. Õige kirjapilt võib esialgu võõras tunduda, kuid kui tead, kuidas on õige, harjuvad ka silmad õigepea just korrektset varianti eelistama.
Kõike ilusat ja õigekeelseid kirjavahetusi soovides
Scriba tõlkijad ja toimetajad
Täna kirjutan natuke meilivestluste kirjavahemärkidest, täpsemalt komadest pöördumises kirja alguses ja lõpus. E-kirjades õigesti pöördumist õpitakse keskkoolis inglise keele tundides, kuid kahjuks ei saa seal omandatud oskusi otse eestikeelsetesse vestlustesse üle kanda.
Eesti keeles tuleb lauses pöördumine (üte) komadega eraldada – lause alguses või lõpus ühelt poolt, keskel mõlemalt.
Näiteks
Jüri, tule eile meile!
Sina, Jüri, hakkad täna maasikaid korjama.
Ikka juhtuvad õnnetused sinuga, Jüri.
Samast põhimõttest tuleb lähtuda ka kirja alustades. Kuna pöördutakse kirja saaja poole, tuleb tema nimi muust tervitusest komaga eraldada. Lause lõpus võib kasutada hüüumärki, kuid punkti ega koma sinna ei panda.
Näiteks
Tere, Mari
Kaunist päeva, lugupeetud Karl Kannike!
Samast ütte põhimõttest tuleb lähtuda ka kirja lõpus, küll veidi teistpidi. Kui soovid saajale head päeva, lisad koma ja siis enda nime, tuleb välja nagu pöörduksid kirja alla lisatud nimega inimese poole ja sooviksid head hoopis iseendale.
Näiteks
̶K̶õ̶i̶k̶e̶ ̶k̶a̶u̶n̶i̶s̶t̶,̶
̶A̶n̶n̶e̶l̶i̶ ̶A̶l̶b̶u̶m̶
Parimate soovidega
Anneli Album
Seega tasub eesti keele reegleid meeles pidada ka meilivahetuses. Õige kirjapilt võib esialgu võõras tunduda, kuid kui tead, kuidas on õige, harjuvad ka silmad õigepea just korrektset varianti eelistama.
Kõike ilusat ja õigekeelseid kirjavahetusi soovides
Scriba tõlkijad ja toimetajad
