Lt-liide sõna lõpus on hea abivahend, millega tähendust muutmata moodustada määrsõnu omadussõnadest ja kesksõnadest. Loomulikult on sellisel sõnamoodustusel eesti keeles oma koht, kuid vead tekivad ületuletamisest.
Võtame näiteks sõna igapäevaselt – tavaline eestikeelne sõna, mida kasutatakse tihti. Tegelikult on iga päev juba ajamäärus, millest on moodustatud omadussõna igapäevane, millest omakorda uuesti ajamäärus igapäevaselt. Sama saatus on tabanud ka sõna koheselt ja muid sarnaseid lt-lõpulisi ajamäärusi.
Raske öelda, miks sellised liiasused on tee keelde leidnud. Ehk soovitakse jätta mulje, et öelda on rohkem, kui sõnade taga tegelikult sisu jagub? Keelemees Henn Saari on selliste sõnade kohta öelnud, et need on nagu Tallinnast Vladivostoki kaudu Narvasse minek – selle asemel, et öelda kokkuhoidlikult ja järsult „kohe!“ võetakse ette suur tuletusring ja jõutakse paberliku sõnani koheselt, kus pooled tähed on ülearused. Samas võib kantseliidilembeste pintsaklipslaste käest kuulda nurinat, et koheselt on ilmtingimata „rohkem kohe“ kui kohe ise. Võta siis kinni.
Ebavajalikud tuletised ei teki aga ainult ajamäärustest, lt-liiteliste määrsõnade asemel saab tihti kasutada muid leidlikumaid vahendeid. Sirje Mäearu artiklist „lt-liitelised määrsõnad“ saab lugeda mitmesuguseid leidlikumaid lahendusi teistest sõnaliikidest moodustatud määrsõnade asemel kasutamiseks.
