Pakume soodsalt raamatupidamise aastaaruannete tõlget. Küsi pakkumist meilt!

Tehnikatõlge

Tehnikatõlge moodustab praegusest tõlketurust suure osa, sest esiteks võib tehnikatõlke alla liigitada mitmeid valdkondi ning vaevalt leidub enam erialasid, kus inimesed tehnikaga üldse kokku ei puutu. Nii kuuluvad siia mitmed erinevad valdkonnad:

  • kasutusjuhendid;
  • merendus;
  • meditsiin;
  • infotehnoloogia;
  • täppisteadused;
  • keskkonnakaitse, -tehnoloogia;
  • ehitus;
  • ja nii edasi.

Liigitamine just tehnika- või õigus- või mõneks muuks tõlkeks on muidugi tinglik, sest piirid nende vahel võivad üsnagi ähmased olla.

Tehnikatõlge on huvitav tõlkevaldkond selle poolest, et siin saavad kokku oma ala spetsialistid, kellel on vajalikud erialased teadmised, et teksti hästi tõlkida, ja tõlkijad, kellel on enamjaolt filoloogiaharidus ning kes oskavad tõenäoliselt keeleliselt parema tõlke teha.

Seega on eriti hinnatud inimesed, kellel on nii keelealane kui ka meditsiini- või füüsikaalane haridus. Erialaspetsialistide kõige suurem eelis ongi see, et nad on väga hästi kursis terminoloogiaga ning saavad tõlkimist vajavatest tekstidest väga hästi aru. Kuigi staažikate tõlkijate tööst ei leia enam absurdseid vigu, võib tehnikaalal kogenematu tõlkija oma tööga lausa õnnetusi põhjustada.

Tehnikatõlkes on olulised eelkõige järgmised aspektid:

  • täpsus ja korrektsus,
  • hoolikas lugemine,
  • loogiline mõtlemine,
  • ettekujutusvõime,
  • lugejaga arvestamine.

On selge, et täpsus ja korrektsus ei ole vajalikud mitte autori sügava mõtte või kunstilise väljenduse pärast. Eksimus kasutusjuhendis võib heal juhul põhjustada vihaseid kõnesid tootjale ja kulutada kliendi närve, aga juhtuda võib ka tõsiseid õnnetusi.

Tehnikateksti tõlkija peab oskama ka endale ette kujutada, milline näeb välja tekstis kirjeldatav seadeldis või mis iganes muu asi. Paratamatult võib vigu olla ka lähtekeelses tekstis, mis võib juba omakorda tõlge olla, ning hoolikas lugemine, loogiline mõtlemine ja ettekujutusvõime peaksid tagama selle, et originaalteksti vead ei kandu üle sihtkeelde.

Nii nagu iga teisegi tekstitüübi puhul on ka tehnikatõlkes oluline mõelda lugeja peale. Lugejate järgi otsustavad tõlkija ja toimetaja, milliseid termineid kasutada. Kirurgidele mõeldud tekst, mis tutvustab mõnda meditsiiniaparaati, kasutab rohkem oskussõnu (ka ladinakeelseid) kui tutvustav brošüür, mis on mõeldud patsientidele, kelle ravimiseks arst aparaati kasutada tahab. Nii tuleb mängu kõikide teadlaste juures oluline oskus rääkida ja seletada keerulisi asju lihtsas keeles, et aru saaksid ka inimesed, kes teemaga üldse kokku puutunud pole.

Igasuguste masinate ja programmidega seotud tekste tõlkides aitab tõlkijat väga palju see, kui on võimalus kõne all olevat aparatuuri ise kasutada või vaadata, kuidas keegi teine sellega tegeleb. Nii on tunduvalt lihtsam tekstis kirjutatut ette kujutada ning vältida tobedaid vigu, mis muidu võivad tõlkesse sisse jääda.

Selles osas saab klient tõlkijale abiks tulla ja kui vähegi võimalik, tutvustada tõlkijale tekstis olevat masinat või programmi. Siiski ei saa alati seda teha ning siis võib tõlkija ise selle asja näiteks poest üles otsida (loomulikult siis, kui toode on ikka poes olemas) või tugineda pildimaterjalile.

Nii nagu õigustõlkes, on ka tehnikatõlke puhul tähtis meeles pidada järgmisi aspekte:

  • tekst peab olema üheselt mõistetav,
  • lihtsalt arusaadav,
  • võimalikult lühidalt kirja pandud (näiteks hoiatused kasutusjuhendis).

Usutavasti on kõigile selge, et suures punases kirjas "Tapab!" mõjub tunduvalt efektiivsemalt kui pikk ja viisakas lõik teksti, mis palub kõikidel lähedusse sattuvatel inimestel sellest kohast eemale hoida, kuna vastasel juhul võib elektrilöögi saada ja sellel võivad õnnetud tagajärjed olla.

Tehnikatõlke kahe alaliigi, kasutusjuhendite tõlke ja meditsiinitõlke kohta võite rohkem lugeda nende eraldi lehtedelt.

Tehnikatekstide tõlkimine

Tehnikatekstidega töötamisel ei ole keelelised oskused tegelikult kõige tähtsamad. Keelekasutus on üldiselt lakooniline ning ridade vahelt tavaliselt midagi lugema ei pea. Meeles tuleks pidada ainult seda, et nominaalstiili kasutamine teeb teksti lugemise raskemaks ning kasutada tuleks võimalikult otsest pöördumist, eriti kasutusjuhendites.

Samas võib ainult filoloogilise taustaga inimene hätta jääda, sest tal ei ole piisavaid teadmisi tehnikaterminitest ega slängist. Tõlkimisel peab kindlasti kasutama oma kujutlusvõimet, eriti siis, kui kõne all olevat masinat isegi pildi pealt näha ei saa, sest see aitab vältida suuremaid vigu. Nii ei satu nupud kogemata valesse kohta ega arvata, et paarimeetrise läbimõõduga asja saab lihtsalt kaasas kanda.

Oskussõnastikud

Tehnikatekstidega tegeleva tõlkija ja ka toimetaja parimad abilised on oskussõnastikud ja leksikonid. Ei saa öelda, et sõnastikest päris puudus oleks, sest olemas on väga erinevate erialade sõnastikud alates ehitusest ja lõpetades judaismiga ja need muutuvad üha kättesaadavamaks ka veebis. Siiski peab ükskõik milliseid sõnastikke kasutades ettevaatlik olema, sest vigu võib kõigil ette tulla. Hea tõlkija tunneb kasutatavaid abivahendeid läbi ja lõhki ning oskab arvestada puudujääkidega sõnastikukirjetes või märksõnades.

Tehnikatõlke terminoloogia

Õige terminoloogia kasutamine on tehnikatõlke üks keerulisemaid aspekte. Abi saab mitmelt poolt:

  • vastava ala spetsialistidelt,
  • sõnastikest,
  • vastava ala varem ilmunud tekstidest.

Kõige lihtsam on muidugi siis, kui vastava ala spetsialist on vajaduse korral kohe teisel pool telefonitoru, aga väga tihti see nii ei ole. Samuti ei tea ka nt arvutispetsialist kõiki korrektseid arvutitermineid peast.

Siis tuleb mängu tõlkijate oskus vajalik eestikeelne vaste erialatekstidest või oskussõnastikest üles otsida, kuid siis peab kindlaks tegema, kas allikas on usaldusväärne. Üks lahendus on jättagi teksti võõrkeelne sõna, eriti kui see on üldlevinud. Kindlasti ei tohi hakata ise uut terminit välja mõtlema, sest see ajab lugejad (ja võimalik, et ka toimetaja) lihtsalt segadusse.

Võrdlemisi tihti on ühel ingliskeelsel terminil mitu eestikeelset vastet, ning ka vastupidi. Sellisel juhul konsulteerime kliendiga ja küsime, kas firmal on mingeid eelistusi või kas nad on varem ühte kindlat terminit kasutanud. Loomulikult anname kliendi soovil nõu, milline keelekasutus nende ettevõttele kõige paremini sobiks.

Terminibaasid

Mitmetel firmadel on juba olemas terminibaasid, kus on kirjas terminid, mida nende erialal kõige rohkem kasutatakse, ning millised eelistused ettevõttel on. Sellised baasid on tõlkijale väga suureks abiks ja aitavad säilitada terminoloogilist ühtsust. Kui te ei ole veel oma terminibaasi koostanud, siis tasub sellest tõlketööd tellides rääkida ja meie tõlkijad saavad seda kokku panema hakata.

Fight the Fog

Fight the Fog on kampaania, millega tuli 1998. aasta alguses välja Euroopa Komisjoni tõlketalitus, ning mille eesmärk on võidelda nii-öelda udutava või ebaselge eurokeelega. See puudutab õigustõlget ja tehnikatõlget Euroopa Liidus ning on mõeldud nii esialgsete dokumentide koostajate kui ka tõlkijate abivahendiks.

Kuigi hetkel on Euroopa Komisjoni kodulehel olev stiilijuhis mõeldud inglise keelega tegelevatele inimestele, saab sealt nii mõndagi soovitust kasutada ka eesti keeles ning eriti inglise keelde tõlkides. Stiilijuhises on kirjas nt järgnev:

  • kirjutada tuleb lugejast lähtudes,
  • nimisõnade asemel kasutada tegusõnu (nt analüüsi läbiviimise asemel analüüsimine),
  • vältida abstraktse ja ebamäärase tähendusega sõnu,
  • ja nii edasi.
» Küsi hinnapakkumist tehnikatõlkele…