Pakume soodsalt raamatupidamise aastaaruannete tõlget. Küsi pakkumist meilt!

Õigustõlge

Õigustekstide tõlkimine on tõenäoliselt tarbetõlke raskemaid liike. Põhjuseks võib tuua selle, et juba pelgalt originaalteksti kirjutamine on raske ettevõtmine. Õigusakti tekst peab olema üheselt mõistetav ja selles ei tohi olla mingeid peidetud konkse, mida saaks halbadel eesmärkidel ära kasutada. Järgnevas tulevad lühidalt vaatluse alla mõned õigustekstide tõlkimise aspektid.

Õigustõlge hõlmab eelkõige õigusaktide tõlkimist, mis tähendab:

  • seaduste,
  • määruste,
  • valitsuse ametlike otsuste,
  • aga ka juriidiliste dokumentide tõlkimist.

Ükskõik milliseid seadusi või dokumente lugedes ei saa tavainimene nendest enamasti just väga palju aru, vahet ei ole, kas tegemist on originaali või tõlkega. Põhjus on selles, et õigustekstides kasutatakse palju nominaalstiili, mis tähendab, et tekstis on väga palju verbi mine-liitelisi nimisõnatuletisi ja palju nn tühiverbe. Veider võib tunduda ka see, et kõik pannakse piinliku täpsusega kirja ja paberil ilutseb tekst, mis nii mõnelegi iseenesest mõistetav tundub.

Selline näpuga järje ajamine ja kummalised ning kohmakad lauseehitused on ühelt poolt tingitud sellest, et seadused peavad olema võimalikult täpsed ja üheselt mõistetavad, et keegi ei hakkaks konkse otsima, millega neist mööda hiilida. Teiselt poolt võib selle taga aimata soovi ennast autoriteetsemana näidata.

Samas on aga kindlasti võimalik selliseid ametlikke tekste natuke inimlikumaks teha. Näiteks võib tuua Rootsi ja inglise keelt kõnelevad maad.

  • Rootsis teevad eelnõude kirjutajad juba mitukümmend aastat koostööd keeleinimestega, kes soovitavad paremat sõnastust ning parandavad vigu.
  • 20. sajandi teisel poolel hakkas levima Plain English Campaign ehk selge inglise keele kampaania, mis oli suunatud ametlikule keelekasutusele eesmärgiga see tavainimesele arusaadavamaks muuta.

Eesti õiguskeele tõlkimine sai suurema hoo sisse enne Euroopa Liiduga liitumist, kui tõlkimist vajas acquis communautaire (prants k 'ühenduse õigustik'). See ei olnud just lihtne ülesanne, sest teksti maht ulatus mitmekümnetesse tuhandetesse lehekülgedesse ning seejuures vajasid tõlkimist tuhanded terminid, millele üritatakse siiamaani leida sobivamaid eestikeelseid vasteid.

Õigustõlke n-ö omapäraks on ka see, et kui aastaid tagasi mõeldi muukeelsetele terminitele kiiruga välja enam-vähem rahuldavad vasted, siis nüüd on neid väga raske muuta. See eeldab, et ümber tuleks teha kõik aastate jooksul tõlgitud tekstid, kus konkreetne termin sees on, kuid see ei ole alati võimalik. Nii tulebki vahel leppida kasutuseloleva tõlkevastega, millele leiduks palju täpsem ja eesti keeles korrektsem vaste.

Siiski, kui termin või mõiste on kord juba kasutusele võetud, siis kasutab professionaalne tõlkija seda ühte sõna ning ei hakka muid, enda arust paremaid termineid tekstidesse kirjutama. Kuigi täpsus on kõikide tõlgete puhul väga oluline, võib dokumente või seadusi tõlkides üks väike möödapanek eriti kalliks maksma minna, kui tegemist on näiteks kahe firma ühinemislepinguga ja vigaselt tõlgitakse kokku lepitud tingimused.

Eesti Õiguskeele Keskus

Algselt oli keskuse nimi Eesti Õigustõlke keskus ja see loodi 1995. aastal Riigikantselei juurde. Esimeseks ja põhiliseks ülesandeks oli hakata eestikeelset seadusandlust inglise keelde tõlkima, et meist maailmale rohkem teada anda.

Peagi tuli hakata tõlkima ka vastupidises suunas, sest Euroopa Liidu kandidaatriigina oli vaja tõlkida acquis communautaire, millega tegid tööd tõlkijad, toimetajad, juristid ja terminoloogid. Selle tõlketöö üks tulemusi on kõigile kasutada olev tõlkepõhine terminibaas ESTERM. Praeguseks on keskusest saanud Eesti Õiguskeele Keskus ning see kuulub justiitsministeeriumi alla.

Ajakiri "Õiguskeel"

Ajakirjast "Õiguskeel" leiab kõige päevakohasemat informatsiooni selle kohta, mis parasjagu õiguskeele ja -tõlke maastikul toimub. Justiitsministeeriumi kodulehelt, kus ajakiri kõigile tasuta lugemiseks üleval on, saab teada ka seda, et "Õiguskeel" ilmub juba neljateistkümnendat aastat, alguses viis korda aastas, nüüd neli. Eelmisest aastast alates on tegemist veebiväljaandega ning iga aasta lõpus antakse välja kogumik ilmunud artiklitest.

Praeguseks on "Õiguskeele" ülesanneteks käsitleda erinevaid õiguskeelega seonduvaid probleeme, nagu näiteks:

  • oskuskeelt,
  • tõlkimist,
  • keelepoliitikat,
  • teiste riikide õiguskeele trendide tutvustamist.

Algselt hakkas ajakiri ilmuma kui valitsuse õigusterminoloogiakomisjoni häälekandja, aga aja jooksul sai selgeks, et õiguskeel vajab laiemat käsitlemist ning nüüdseks ongi sellest ajakirjast saanud õiguse ja keelega tegelevatele juristidele ja lingvistidele oluline väljaanne.

Eesti õiguskeele ajalugu

Keele korrastamisega hakati tegelema juba esimese vabariigi ajal, kui loodi õigusterminoloogiakomisjon, kelle töö vili oli 1934. aastal ilmunud "Õigusteaduse sõnastik". Komisjoni tööle segas aga vahele sõda ning järgnevatel aastatel oli tunda tugevat vene keele mõju: alustalaks oli Nõukogude terminisüsteem ning ka väljendusviis oli peamiselt idanaabrite oma.

Omakeelse õigusterminoloogiaga hakati taas rohkem tegelema 70ndatel, kuid suurem töö algas Eesti iseseisvumisega, mil Nõukogude harjumuste asemele tuli Euroopa õiguse süsteem. Aktuaalseks muutusid valdkonnad, millega varem pistmist ei olnud ning välja tuli töötada hulgaliselt termineid.

Kuna kellelgi sellel alal suurt tõlkekogemust ei olnud, oli tulemuseks kohmakas oskuskeel, mille parandamiseks loodi 1995. aastal õigusterminoloogiakomisjon. Järgnevatel aastatel hakkas õigustekstide tõlkes aina suuremat rolli mängima Euroopa Liit.

Euroopa Liidu roll õigustõlkes

Kuigi õigustekstide tõlkimine oli päevakorras juba enne Euroopa Liiduga läbirääkimiskõneluste alustamist, kui Eesti õigusakte inglise keelde tõlkima hakati, tuli kuhjaga tööd juurde just acquis communautaire'i tõlkides.

Tõlkijate tööd sellega on kajastanud Hille Saluäär, kelle ülevaade ilmus ajakirjas "Riigikogu Toimetised". Acquis'iga hakkas tegelema Riigikantselei juurde loodud Eesti Õigustõlke Keskus, mille kaudseks ülesandeks oli panna alus eesti eurokeelele, sest välja tuli töötada kõik vajalikud terminid ning vastav oskuskeel.

Praegu töötavad meie tõlgid ja tõlkijad Euroopa Liidu asutuste juures ning Eestis tellitakse tõlkeid erasektorist, kus ELi seadused, määrused, otsused ja muud dokumendid moodustavad siiski suure osa tõlkijate igapäevatööst. Selle valdkonna tähtsusest annab märku see, et tõlke ja tõlkijaid koolitavad ülikoolid on õppekavades rõhku pannud ka Euroopa Liiduga seonduvale.

» Küsi hinnapakkumist õigustõlkele…